Mis oleks kõige hullem – kas jääda ilma kuulmisest, kõne- või nägemisvõimest? Suure tõenäosusega vastab enamik lugejaid esimese või teise kasuks. Nägemine on vaieldamatult üks väärtuslikumaid võimeid, mis meile on looduse poolt antud. Silmade eest tuleb igapäevaselt hoolt kanda, sest hea silmanägemine ja -tervis ei ole kahjuks püsivad. Lisaks digiajastu kaalukatele nüanssidele mängivad rolli ka vanus, töö iseloom ning geenid. Regulaarne silmakontroll on seega kriitilise tähtsusega.
Kuidas oma silma tervise eest hoolt kanda?
Üks hea viis, kuidas oma silmade tervisel „kätt pulsil hoida“, on angiograafia. Tegemist on diagnostilise protseduuriga, mis võimaldab hinnata silma veresoonte seisundit ja tuvastada võimalikke murekohti.
Angiograafia meetod aitab:
- diagnoosida ja jälgida silmahaigusi;
- tuvastada verevalumeid, põletikke ja turseid;
- diagnoosida diabeedi poolt põhjustatud võrkkesta haigusseisundeid;
- diagnoosida vanusega seotud kollatähni kärbumist ja muid võrkkesta kõrvalekaldeid.
Silmakontroll angiograafia meetodil jaguneb laias laastus kaheks:
- Optiline koherentne tomograafiline angiograafia (OCTA) annab teavet võrk- ja soonkesta verevarustuse kohta ilma vajaduseta süstida silma värvainet. Tegemist on uudse mitteinvasiivse pildistamise tehnikaga, mis on võimeline looma ruumilise kujutise vaid mõne sekundiga.NB! OCTA on mõnevõrra turvalisem ja kiirem kui värvainel põhinev angiograafia, millest ka kohe lähemalt räägime.
- Fluorestsiin- ja indotsüaniinroheline angiograafia. Kõige enam levinud meetod silmatervise diagnoosimiseks. Mõlema uuringu puhul süstitakse silmaveeni värvainet, mistõttu on protseduur teataval määral riskantsem kui eelpool mainitud OCTA.
Tegemist on kliinilise testiga jälgimaks silma tagakülje võrkkesta vereringet. Protseduur võimaldab silma võrkkesta visualiseerida, hinnata veresoonte seisundit ja tuvastada võimalikke patoloogiaid ehk haiguseid.
Fluorestsiinangiograafia abil uuritakse peamiselt reetina ehk võrkkesta veresoonte kuju, kulgu ja terviklikkust. See on eriti oluline suhkrutõve, veresoonte sulguse, kasvajate ja põletikuliste protsesside puhul.
Kuidas värvainega silmakontroll töötab?
Veresoonte võrgustiku, mida uurima hakatakse, teeb nähtavaks värvaine fluorestseiin, mida süstitakse patsiendi veeni. Värvaine liigub seejärel vereringe kaudu silmapõhja.
Arvestada tuleb, et protseduur võtab koos ettevalmistusega aega kuni poolteist tundi.
Kui Teil on enda või oma lähedaste silmade tervise suhtes küsimusi, siis palun võtke meiega kindlasti ühendust!