Silmaarsti ja optometristi tegevusel on ühine eesmärk – et Teie näeksite paremini. Need kaks spetsialisti erinevad aga nii väljaõppe kui ka kogemuste poolest.
Silmaarst ehk oftalmoloog on kõrgharidusega spetsialist, kes diagnoosib ja ravib nii laste kui ka täiskasvanute silmatervisega seotud probleeme.
Silmaarst õpib esmalt üldarstiks, et osata näha inimest kui tervikut, sealjuures organismi üksikute osade ja terviseprobleemide seost. Pärast ülikooli lõpetamist võib arst spetsialiseeruda silmahaiguste diagnoosimisele ja -ravile.
Silmaarstid spetsialiseeruvad ka edaspidises töös. Üldsilmaarst töötab nagu silmanduse „perearst“, kes tegeleb esmase diagnoosimise ja raviga. Vajadusel suunab ta patsiendi kas silma eesmise osa (laugude, limaskesta, sarvkesta) spetsialisti juurde või silmapõhjahaiguste konsultandile, laste silmaarstile, glaukoomi ehk silmarõhuga seotud haiguse spetsialistile või hoopis silmakirurgi juurde.
Silmaarsti juurde peab minema, kui:
Alates 40. eluaastast peaks silmaarsti külastama regulaarselt iga 3 aasta tagant. Üle 60-aastastel oleks tark külastada silmaarsti kord aastas. Vanusenumbri kasvades tekivad muutused ka silmades ja suurenevad mitmed ohud. Näiteks glaukoom võib olla pärilik ja risk sellesse haigestuda suureneb pärast 45. eluaastat. Haigus algab sageli ilma sümptomiteta, kuid süvenedes kahjustab silmapõhja ja võib põhjustada pimedaks jäämist. Samuti vajavad east olenemata kontrolli ja ravi nii hallkae kui ka diabeedist põhjustatud silmakahjustused. Silmaarsti vastuvõtt on hea viis ennetamaks haiguste süvenemist.
Vaata ka: Optometristi vastuvõtt
