Eelkõige meie rahvuseepose „Kalevipoeg“ loojana tuntud Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803–1882) tegutses aktiivselt ka publitsisti ja rahvavalgustajana. Kuna ametilt oli Kreutzwald arst, pidas ta eriti südamelähedaseks rahva tervise ja hariduse edendamisega seotud teemasid.
Virumaal Kadrina kihelkonnas sündinud Kreutzwald õppis Rakvere ja Tallinna koolides ning töötas Peterburis koduõpetajana. Pärast Tartu ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist kolis ta Võrru, kus tegutses 44 aastat linnaarstina. Samal ajal valmisid kõik Kreutzwaldi tähtsamad teosed: „Kalevipoeg“, „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, „Viru lauliku laulud“ jne. Kreutzwald tõi eesti keelde rohkesti uusi sõnu, näiteks rahvus, voorus, tulevik, hapnik, süsinik, põletik, palavik, organ, reuma, paeluss jne.
Omas ajas olid olulised ka Kreutzwaldi rahvavalgustuslikud kirjatööd: „Viinakatk“, „Külm vesi on kõige parem tervise hoidja“, „Verelaskmisest“, „Kõhutõvest“ jne. Arstitöö kõrvalt toimetas Kreutzwald Maarahva Kasulise Kalendri lugemislisa, kus selgitas muu hulgas mitme haiguse tekkepõhjusi ning õpetas neid looduslike vahenditega ravima. Aastal 1852 ilmus tema sulest sünnitusabi õpik „Teejuhataja ämmakooliliste õpetuse juures“ ning 1854 lisandus sellele „Lühike õpetus tervise hoidmisest“. Üldisi tervisenõuandeid jagavat raamatukest kasutati kihelkonnakoolide õpikuna ning anti välja mitmes kordustrükis. Viimane terviseteemaline käsiraamat – kodus haigete eest hoolitsemist õpetav „Kodutohter“ – valmis Kreutzwaldil juba Tartus veedetud pensionipõlves.
Fr. R. Kreutzwaldi nime kannavad tänavad Tallinnas, Tartus, Võrus, Rakveres ja veel mitmes Eesti asulas. Praegu on seda ehk juba raske uskuda, aga veel 19. sajandi lõpus laiusid Tallinnas nüüdse Kreutzwaldi tänava piirkonnas linnaelanike köögiviljaaiad. 20. sajandi algul linnaplaanile ilmunud tänav kandis algul Vene tsaaridünastia auks Romanovi prospekti nime, tohtrist lauluisa järgi nimetati see aastal 1923. Tänasel päeval on Kreutzwaldi tänav üks linna hinnatumaid aadresse ning sealt on lühike tee nii vanalinna kui ka Kadrioru parki, kus muu hulgas seisab Fr. R. Kreutzwaldi monument.
